Päevad mööduvad, hetked kulgevad, tuul puhub, kassid kõnnivad, päike tõuseb, ilm pöördub, meel muutub. Näitus on visuaalne jutustus kohanemisest - lugu lõpuks jäämisest ning pimedusega rahu tegemisest.

Loodus, valgus, ilm ning ümbritsev elu kannavad endas mõjutusi, mis saadavad meid igapäevaselt. Kuu ilmub taevasse päeva raskeimal hetkel kui päike hakkab loojuma ning valgus hämarduma.Päev hakkab läbi saama ning aeg otsa lõppema. Taaskord üks ring läbi - üks hetk lõpmatusele lähemal.

Seeläbi peegeldub näituse maalides ajaga seotud hirm ja ärevus. Sügav soov valgust kauem enda käes hoida, läbi kirevate värvide ning selle vägisi enda ellu toomisega. Üritades eksklikult valget aega juurde luua, jääb seda ikka ja jälle aina vähemaks ja vähemaks.

Pime aeg on pikk ja raske, kuid vahel ka täis üllatusi. Ööpimeduses paistab tähtede valgus veelgi eredamalt ning see aitab näha kaugemale kui päike. Siis paistab kuu hoopis lohutusena. Seda nähes tundub ühe elu kulg ning seda saatvad otsused kui üks lühike unenägu. Peaaegu üldse mitte oluline.