Jaanus Eensalu on maalikunstnik, graafiline disainer ja õppejõud. Oma loomingulise haridusteekonna on ta läbinud Tartu Ülikoolis ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kus toimetab nii osakonnajuhatajana kui kaasprofessorina. Juba aastaid arendab ja juhib ta Pallases meediadisaini osakonda ning tegeleb meedia- ja reklaamidisaini küsimustega. Kunsti- ja disainiharidus on täna eriti oluline ja tähtis, sest meie maailm muutub iga hetk ja väga kiiresti. Eensalu on Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu liige. Näitustel on ta esinenud juba alates 1971. aastast, lisaks on ta loonud mitmeid näitusekujundusi. Ta on hinnatud kunstnik, kujundus- ja meediakunstnik.

Õnnelik kunst!

Indiviidi loomuses on tahe olla õnnelik ning pühendada ennast lemmiktegevusele. Töö, mida me austame, armastame, oskame ning mille kaudu suudame luua nii vaimset kui ka füüsilist väärtust, annab meile võimaluse olla protsessis osaleja ‒ kunstnik, looja. Mis on õnnelik kunst? Õnneliku kunsti nägemine eeldab hetkeks paigalpüsimist, vaimset ja füüsilist iseseisvust ning avatud tunnetuslikku positiivsust, st peatust. Õnneliku kunsti omandamise põhiprintsiibi aluseks on eratulme* retrospektiivne legend, omandajale vaimse heaolu ja tasakaalu tekitaja. See on õnneaeg ehk õppimise aeg! Tee esimene samm – peatu ja vaata kunsti, tee teine samm – tee seda iga päev, kolmas samm – oma õnnelikku kunsti. Tööd kogudes: Eesti Rahva Muuseum, Tartu, Eesti Matti Miliuse kogu, Tartu, Eesti Jamie Jacobs-May, California, Ameerika Ühendriigid.

Päevad mööduvad, hetked kulgevad, tuul puhub, kassid kõnnivad, päike tõuseb, ilm pöördub, meel muutub. Näitus on visuaalne jutustus kohanemisest - lugu lõpuks jäämisest ning pimedusega rahu tegemisest.

Loodus, valgus, ilm ning ümbritsev elu kannavad endas mõjutusi, mis saadavad meid igapäevaselt. Kuu ilmub taevasse päeva raskeimal hetkel kui päike hakkab loojuma ning valgus hämarduma.Päev hakkab läbi saama ning aeg otsa lõppema. Taaskord üks ring läbi - üks hetk lõpmatusele lähemal.

Seeläbi peegeldub näituse maalides ajaga seotud hirm ja ärevus. Sügav soov valgust kauem enda käes hoida, läbi kirevate värvide ning selle vägisi enda ellu toomisega. Üritades eksklikult valget aega juurde luua, jääb seda ikka ja jälle aina vähemaks ja vähemaks.

Pime aeg on pikk ja raske, kuid vahel ka täis üllatusi. Ööpimeduses paistab tähtede valgus veelgi eredamalt ning see aitab näha kaugemale kui päike. Siis paistab kuu hoopis lohutusena. Seda nähes tundub ühe elu kulg ning seda saatvad otsused kui üks lühike unenägu. Peaaegu üldse mitte oluline.