Kalli Kalde: "Viimased kakskümmend aastat elan Põlvamaal vanas talumajas metsade ja põldude vahel, väikese järve kaldal. Järv on esimene, mida hommikul ärgates näen. Igal hommikul ja õhtul vaatan järve, mis sillerdab mu akende all. Minu maalid on vett täis, mind inspireerib suur sinine vesi. Viimaste aastate uudistevoos on palju pilte üleujutustest, maalihetest, orkaanidest – katastroofidest, kus inimesed kaotavad võimsates veevoogudes oma elu, kodu ja turvatunde. Selle näituse maalidel mängin mõttega suurest veeuputusest. See on võimas vaatepilt – õudne ja ilus, kui vesi ujutab üle linnad ja metsad, võimsad veevood näitavad oma jõudu ning tungivad suurte tulvadena inimeste elupaikadesse lõhkudes igapäevaelu idülli. Kalad ujuvad ringi elutubades ja kontorites, auto asemel muutub ainukeseks liikumisvahendiks paat."

Mis värvidega väljendada vee määramatut jõudu? Kas ka praegu elab kuskil Noa, kes ehitab suure laeva ja päästab hävingust paari igast looma- linnuliigist, kes maa peal elavad?

Viimastel aastakümnetel on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmine temperatuur tõusnud ning globaalne soojenemine jätkub tõenäoselt ka tulevikus. Väike temperatuuritõus tundub esmapilgul ebaoluline, isegi tervitatav põhjamaa inimese jaoks, aga pealtnäha süütu muutus vallandab terve rea muutusi kliimas ning sellest tulenevalt looduslikes protsessides ja inimeste käekäigus. Kliima soojenedes jääliustikud sulavad ja maailmamere veetase tõuseb.

Sündinud Tartus 1967. a.

1986. a lõpetanud Tartu Kunstikooli kunstnik-kujundajana.

1991. a lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse ja tööõpetuse õpetajana.

Oma maalide ja graafikaga esinenud näitustel alates 1988. aastast.

Tartu Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige.

Hetkel joonistamise, graafika ja maali õpetaja Tartu Kunstikoolis.

Rohkem infot kodulehel: http://kalli.kalde.eu/