Täna | Tulekul | Arhiiv
27.04-22.05.2015
Võru Kunstikooli põhiõppe lõpetajate tööde näitus II korrus: teine ruum
Akna
taga on kohisev kevad.
Akna
taga on õitsevad aiad.
Akna
taga on lootuste lopsakus.
Ateljees on sumisev sumedus.
Ateljees on taibukas vaikus.
Iga kutsumus on katsumus.... Artur Alliksaar
KUNSTI VÕIMALUSTEL POLE PIIRE
Kunstikooli
õpilased lõpetavad viis aastat kestnud kooli. Võru Linnagaleriis võib näha noorte kunstnike ekslemist läbi viie
kunstikooliaasta. Lõputööd on küll valminud, aga noored inimesed on veel enda
leidmise teel, võib-olla ka kunstnikuks saamise teel. Nad on alles kujunevad
isiksused.
Kunst
on andnud neile võimaluse kommunikeeruda, teatada teistele midagi endast, eriti
seda, mida on raske sõnades väljendada. Üks pilt ütleb ju rohkem kui tuhat
sõna. Piltidel pole lihtsalt inimesed, olendid, olukorrad või asjad, sealt võib
leida kohatist kohmakust, naivismi, aga seal on ka emotsioonid, palju emotsioone ja tundeid. Õppimine
kunstikoolis ei toimunud ainult õhinapõhiselt, tuli ette ka hambad risti
rügamist, sisemisi diskussioone ja tuliseid vaidlusi õpetajatega. Mõnikord tekkis mõlemal osapoolel küsimus:
Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi?
Loodetavasti
teavad noored tänaseks seda, mida on
vaja teada. Lisaks teadmistele annab
kunstikoolis õppimine ka perspektiivi ja vabaduse, annab võimaluse
enesedefineerimiseks. Kunst on eelkõige selleks, et seletada elu meile endile.
Lõputöödes
kujutavad õpilased oma hinnanguid elule, lootusi, arusaamu, unistusi, hirme,
uskumusi ja kokkupuutepunkte. Nad olid sunnitud mõtlema pildikeeles ja uurima maailma läbi isikliku
prisma. Tuli seada endale siht ja
sõnastada eesmärgid. See oli päris keeruline protsess, aga koos juhendajatega
jõuti lõpuks kontseptsioonini. Loodame, et tulemus on vaatajatele nauditav.
Inna Süving
KUNSTIKOOLI
LÕPETAJAD: Britten Piller, Seliin Soidla, Maarja-Liisa
Mark, Merili Pappel, Meril
Mändik, Liisa Matsi, Timo Thal.
Britten Piller
Kunstikooli ajast jääb mulle meelde palju häid mälestusi. Nende 5 aasta jooksul
said kõik õpetajad ja kursusekaaslased väga armsaks. Mäletan veel oma esimest
tundi kunstikoolis, kus pidime ühekaupa värvilisi kriipse tegema, see
tundus harjumatu ja imelik. Nüüd ma ei
oskakski teisiti. Kiidan õpetajaid, et nad meie (alguses) suure ja lärmaka
kursuse välja kannatasid ning meid kõigest hoolimata hästi õpetasid
Kogu selle viie aasta jooksul suutsime teha ka päris
palju krutskeid, mis väga hästi meelde jäid. Üks suuremaid pahandusi juhtus
siis, kui me suuremate eeskujul savi lakke loopisime ning hiljem seda
hoogsalt küürisime. Meeldejääv oli ka rebaste
ristimine Luual, mis oli hästi korraldatud ning naljakas. Kunstikoolist olen
ma saanud palju kogemusi, oskusi, uusi tuttavaid ja sõpru. Sellest ajast jääb
mulle palju häid ja naljakaid mälestusi, mida kunagi on tore meenutada.
Merili Pappel
Võru Kunstikool on muutnud minu elu viimased viis aastat palju huvitavamaks ning
sisukamaks. Tänu Võru Kunstikoolile olen saanud rohkelt uusi teadmisi
kunstivaldkonnast, saanud väga head oskused ning olen muutunud iseseisvamaks.
Kursusekaaslased olid huvitavad, jutukad ning väga seltskondlikud inimesed.
Kõige rohkem on meelde jäänud kolmas kursus, kus me joonistasime ja
maalisime tihti natüürmorte, kuid paljudele see ei meeldinud, siis oli
klassiruum täidetud kõiksuguste jututeemade ja naljadega. Kui varem oli
klassis väga palju lärmi ja naeru, siis hiljem jäi klassruum paljude
lahkumise tõttu aina vaiksemaks ja rahulikumaks. Tööülesanded olid põnevad,
mõned rasked, teised lihtsamad ja mõnusamad. Õpetajad olid erinevad, toetavad
ning huvitavad kunstiinimesed.
Kokkuvõttes olid meeldivad ja meeldejäävad aastad ning olen õnnelik, et
käisin Võru Kunstikoolis.
Seliin Soidla
Kunstikoolist
on mul hästi meeles õpetaja Tiina maalitunnid, kus me aina pahandada saime ja
pidevat utsitamist vajasime, kuid alati (vähemalt minu arust), olid
tulemused positiivsed ja tööd hea tasemega. Esimesel aastal kunstikoolis
ei osanud ma mitte midagi, mul oli suuri raskusi joonistamistundides. Sinna
sundisin ma ennast minema pidevalt vastu tahtmist, kuid
pärast esimest kunstikooli laagrit, muutus joonistamine kergemaks ja nüüdseks
naudin joonistamist ning vihikutesse
kritseldamist. Olen väga rahul, et mind arendati viie aasta jooksul palju, sest mul tõesti
polnud mingit joonistamisannet. Olen väga õnnelik, et nüüd hästi joonistada
ja maalida oskan.
Kunstikooli
seltsielu oli meie kursusel päris meeleolukas, kõik mis pärast tunde öelda
oli, sai kunstikoolis hingelt ära öeldud ja mõnikord ka juhendajate peal
välja elatud. Nüüdseks käib enamus meist oma teed ja me ei satu enam
tihti kokku, kuid usun, et oleme endiselt sama head sõbrad.
Mäletan
veel neid joonistamistunde, mil meie kursusejuhataja Inna meid alati tagant
utsitas ja meid positiivselt meelestada püüdis, meie aga olime pubekad ja õpetaja jutt oli justkui hane selga vesi. Talle oli see
kindlasti väga raske ja stressirohke töö. Vahel, kui nägin, et ka temal on
halb tuju või kehv päev olnud, püüdsin
siis vähem vinguda ja mõningaid toredaid komplimente teha - muidugi neid komplimente
oleks saanud iga tund öelda, kuna ta nägi alati särav ja värske välja, alates
värvilistest seelikutest ja lõpetades uhkete kingadega. Just koos nende klõbisevate kingadega mööda
koridori kõndides, teadsime alati klassis, et nüüd peaks vaiksemaks võtma ja
tööd edasi tegema, sest Inna tuleb. Olen oma kooliaastatega, õpetajatega,
õpilastega ja laagritega väga rahul ning loodan, et saan kunstikooli edukalt
lõpetatud.
Maarja-Liisa Mark
Kunstikoolis
käies meeldis mulle see, et sain tegeleda sellega, mis mulle huvi pakub ja
samas olid õpiülesanded arendavad.
Suvelaagrid meeldisid samuti. Õppisin mitmeid erinevaid tehnikaid ning
värvide segamist. Kursusekaaslased ja õpetajad olid toredad. Mulle meeldisid
ka iseseisvad kursusetööd, sest siis sain valitud teemaga seoses ise oma töö välja mõelda. Lõputöö tegemisel
meeldis mulle see, et tööd sai kord
nädalas tegemas käia ja siis keskenduda tööle rahulikult mitu tundi. Kunstikoolis oli minu jaoks kõige raskem
natüürmortide joonistamine ja maalimine ning graafikatunnid, kuna need mind eriti ei huvitanud.
Timo Thal
Kunstikoolis käies sain väga palju uusi kogemusi. Ka
kursusekaaslased olid vinged ja lahedad, jään neid igatsema. Meeldisid
maalimis- ja keraamikatunnid, aga ka teised tunnid olid väga toredad.
Arenesin üllatavalt palju nende viie aastaga.
Kunstikoolist jäävad meelde kindlasti
väga lahedad suvelaagrid. Tahaks neid aegu tagasi, sest laagrites sai
põnevaid asju korda saadetud. Laagrid toimusid kaunites kohtades, seal oli
huvitavaid paiku, mida joonistada.
Mõnikord ei jõudnud töid valmis ja õpetajatega oli
ka probleeme, aga kursusekaaslased olid abivalmid ja aitasid alati. Nad olid
väga lahedad.
Ka õpetajad olid väga vinged ja abivalmid, eriti
tahaksin tänada oma väga lahedat kursusejuhendajat Inna Süvingut.
Oma lõputööga olen üpris rahul, kindlasti saab alati ka paremini, aga kõik laabus hästi. Lõputöö juhendaja Tanel
Tolsting oli töö tegemisel mulle väga suureks toeks. Suur aitäh talle!
|
> Vaata näituse pildigaleriid
< Tagasi loetelu juurde |