Anne Tootmaa personaalnäitus „Aja valgusel“ on ülevaade tema tekstiili ja akvarelli loomingust. 1985. a. ERKI tekstiilieriala lõpetanud tarbekunstnik on loonud trükitekstiile, disaininud rõivaid, viljelenud landarti, maalinud siidi ja akvarelle. Tema siidimaalides on tunda mänglevat värvide sulamist ja lennukat joont. Tükitekstiilidel on tunda konkreetsemate kujundite otsinguid erinevates kompositsioonides. Kunstniku akvarellid on hetkelised väljendused, mis on inspireeritud merest ja erinevate maade loodusest.

Anne iseendast: „Olen oma natuurilt maalija. Mulle meeldib nautida, kuidas värvid kangal voolates moodustavad erinevaid mustreid ja kujundeid. Siidimaal on minu jaoks loov ja emotsionaalne väljendusvahend, kus olen nagu võlumaailmas. Siiditrüki tehnikas tekstiilide kujundamine on konkreetsem tegevus ja tulemus piiritletum. Kahe tehnika viljelemine tasakaalustab minu olemuse erinevaid tahke“.

***

SIIDIMAAL
Siidimaali ajalugu sai alguse viis tuhat aastat tagasi iidses Hiinas ja levis üle kogu Aasia. Hiinas oli siidikangas materjal, mida põhiliselt maalimisel kasutati -  peamiselt viljeleti vabamaali. Indias oli samal ajal kasutusel peamiselt batikatehnika, mille käigus kanti esmalt vaha abil kangale piirjooned, et ära hoida värvide ülekandumist ja segunemist. Teiste kangatüüpide või paberiga võrreldes võimaldab siid palju kauem värvide erksust säilitada. Aastatuhandete jooksul sattus siidimaal Indoneesiasse, kus suurima õitsengu saavutas batika. Batika külm meetod avastati IX sajandi lõpus, kui värvide eraldamiseks hakati kasutama troopilise taime gutta kummilaadsete omadustega mahla. Gutta mahla kasutatakse külma batika puhul seniajani, kuigi vahepeal on tekkinud võimalused ka muude lisaainete näol. Euroopasse jõudis siidimaal alles XX sajandi alguses tänu vene emigrantidele. Juba kahekümnendatel aastatel muutus siidimaal Pariisi moekunstnike lemmikmaterjaliks.
Siid annab piiramatud võimalused värvide segamiseks ja visuaalsete efektide saamiseks, tema sära teeb maali tõeliselt elavaks. Siidimaal võimaldab luua kangal maalikunsti püsiväärtusi. Siidile saab maalida kõike: loodust, loomi linde lilli, maastikke, abstraktseid või stiliseeritud kujundeid. Laiemalt tuntud tehnikatest meenutab siidile maalimine akvarellmaali, kus värv kantakse pintsliga otse kangale. Mustrite ilmestamiseks kasutatakse erinevaid efekt- ja reservaineid, mis kujundavad värvi valgumist kangal. Siidimaali eripäraks on, et värv imbub läbi kangakiudude ja tulemus on ühesugune mõlemalt poolt. Iga siidimaal on ainulaadne ja jäljendamatu.
Siidi maalimine on nagu võlumaailmas elamine, kus iga pintslitõmbega värvide sulamisel tekivad omapärased kujundid ja mustrid. Selles on mingi seletamatu sensuaalsus, kui oled korra proovinud jäädki siidi maalima.

SIIDITRÜKK
Siiditrükk on trükkimismeetod, kus värv kantakse trükitavale pinnale läbi raamile pinguldatud võrgu (siidi, polüesterkanga vms), millel on mittetrükitavad osad kaetud kihiga, mis värvi läbi ei lase. Siiditrüki tehnika on oma olemuselt väga lihtne, kuid samas väga võimalusterohke. Siiditrükki tehnika võimaldab kujutist kanda kõikvõimalikele materjalidele: puidule, metallile, paberile, kartongile, kleebismaterjalidele, kilele, plastikule, kangale jms. Trükitud osa jääb reljeefne ja on eriti kauakestev. Siiditrüki eeltöödeks on värvilahutus (mitmevärviliste kujutiste puhul), trükifilmi ning trükiraami valmistamine. Mitmevärvilise kujutise trükkimisel tehakse iga värvi jaoks eraldi trükiraam ning iga värv kaetakse ükshaaval trükitavale pinnale. Käsitsi kangale tehtav siiditrükk annab mitmeid kunstilisi võimalusi. Värvipindade omavahelise katmise ja ületrükiga saab luua põnevaid värvikombinatsioone ja kujundeid.
Aastakümneid tagasi kasutati siiditrükis raamile tõmmatud siidkangast trükivärvi pealekandmiseks sel viisil, et emulsiooniga kaetud kohad pingutatud siidil ei lasknud värvi läbi, emulsioonita kohad kangas aga lasksid, moodustades trükitava värvipinna. Aga juba 1960-70-ndail asendati siid vastupidavama sünteetilise kangaga või peene roostevabast terasest võrguga. Inglise termin screenprint on sellele tehnikale kohasem, selle vasteks maakeeles võiks olla hoopis: sõeltrükk, sirmtrükk, võrktrükk, varjetrükk vms. Tolles tehnikas trükitakse iga värvitoon eraldi võrguga eraldi raamil, mis teeb mitmekesise tonaalsuse saavutamise väga aeganõudvaks ja kalliks. Siiditrükiteoste tavaline trükiarv on ca 200-300, trükitoodete ja eriti terasvõrgu puhul 5000-10'000.