Näitusel "Kaaslasega/Kaaslaseta?" eksponeerivad kaks Tartu maalikunstnikku suureformaadilisi õlimaale, mis tahavad püüda inimese olevikuhetke, registreerida neid kummalisi tundmusi või muljeid, mis kipuvad argimöllus hajuma, ent millel on siiski suunav mõju. Nad on meie nähtamatud kaaslased. Kuidas kirjeldada seda, mida ei ole võimalik näha, ent mille mõju on tunda? Nii võiks sõnastada probleemi, millele Võru Linnagaleriis on lahendust otsitud.