Näituse idee tekkis ühisest huvist animistliku maailmatunnetuse ja loodusrahvaste initsiatsiooniriituste vastu ning isikliku elu pöördelistest sündmustest.

Initsiatsioon on üleminekutseremoonia, pühitsus, mille läbi toimub inimeses muutus - ühelt vaimselt tasemelt teisele, olgu see sakraalne või profaanne, see on saamine - meheks või naiseks, sündimine või surm, pühitsemine vaimulikuks või šamaaniks, sootsiumist eraldumine või hoopis mingi kindla grupiga ühendumine.
Initsiatsioonis sisaldub tavaliselt kolmekordne ilmutus: sakraalne, surma ja seksuaalsuse ilmutus. Šamanistlikus traditsioonis initsiant eraldub, läbib piinarikka teekonna, sümboolses tähenduses kaotab ta läbi keetmise või tükeldamise oma keha, et naasta uuena, vägevana, uue teadmisega. Initsiant ei ole ainult äsjasündinu või taaselustatu, ta on inimene, kes teab, kes on tunda saanud müsteeriume, metafüüsilisi ilmutusi.
Laiemas tähenduses on see inimeseks saamine, sisemise elukvaliteedi muutus, mille käigus peab miski millegi suhtes surema, et uuesti sündida kõrgemasse ellu. See eeldab eksistentsiaalse kanga katkestust, ekstaatilist või teistmoodi normipiirest väljunud olekut, et tulla tagasi.
Niisugune on ka loominguprotsess. Seejuures huvitavad meid kõige enam liminaalsus, üleminek ise. See on miski, mis jääb mineva, saava ja oleva vahele, see on see tabamatu ümbersünd, mis kõikjal igas ajahetkes toimub.
Just liminaalsused ongi meie loomingu ühisosaks: halgudest ehitub uuesti üles puu, puuringidest valmib kudum, kullatud herilasekestad puhkavad „sarkofaagidena“ lõuendil, surnud naise põrmust kasvab välja lootelill, hõõguvas söes peavad oma viimast võitlust kummalised olendid...
Kristina poolt on välja pandud väike valik aastatel 2011 – 2013 valminud maalidest, joonistustest ja illustratsioonidest. Sylva esitleb oma kunstiteraapia eriala lõputöö osana valminud halgudest installatsiooni ja kolme (2013) valminud söemaali.