BURLESQUE DRAMATIQUE - Extended version

vintage aktifotod

Mats Õun, s. 1964

Mats Õuna aktifotode stilistiliseks koodiks on "french postcard". Kui prantsuse postkaartide ideeks oli erootilis-pornograafilise elamuse pakkumine, siis Mats Õuna lavastuslikes aktifotodes on erootika sublimeerunud kunstiliseks kvaliteediks. Autor tegeleb kompositsiooni, rütmi ja meeleoluga. Mats Õuna aktifotod asetuvad olemuslikult pigem klassikalise kujutava kunsti, kui foto valdkonda. Piltide teatraalsuse juuri tuleb otsida autori minevikust - Mats Õun on lõpetanud EKA teatrikunstnikuna.

Valitud visuaalse stilistika allhoovus peitub minevikus - autori vanemate vanavarakogumise harrastus võimaldas kasvada nõukogude ajal "viisakas" esteetilises miljöös. Fotodel kujutatud esemeline materjal pärinebki suurelt osalt autori lapsepõlvest. Kui lisada sellele tudengiaastatel toimunud nakatumine "postimpressionistlikku" kunsti, siis ongi tulemuseks visuaalne keel, mida autor kõige meelsamini oma naisaktide puhul kasutab.

Kunstnikuna on autor erandlik nähtus. Postmodernistliku ajastu tahtmatu produktina on ta oma viimaste aastate loomingus rõhutatult eklektiline ja trendi vältiv. Ta ei käsitle sotsiaalselt aktuaalseid või metafüüsilisi teemasid. Tema lavastuslikud fotod räägivad sajandivanuses visuaalses keeles naistest ja keskkonnast, mille puhul langevad ära kõik kaasaegsele kunstile omased kriteeriumid. Naine on tema fotodel ürgne, naiselik, sensuaalne ja võrgutav. Sõna otseses mõttes naine, kes tahab meeldida ja meeldibki meestele. Kindlasti ka paljudele naistele. Oluline on neis töödes ilu selle klassikalises mõistes. Ta on kunstnik, kes kasutab kaamerat ja foto võimalusi kui maalija pintslit ja paletti.

Kummatigi on neis töödes allhoovus, mis võiks ja peaks panema mõtlema need, kelle jaoks tänapäeva kunst oma päevakajalises triviaalsuses hakkab end tasapisi ammendama. Esteetika, harmoonia ja tasakaalustatus on märksõnad autori "sisekosmosest". Üha "uniseksimaks" muutuvas maailmas on autor üks neist reliktsest hetero-ankrutest, kellena tänapäeval enda kunstis positsioneerimine edu ei ennusta. Mees on mehelik, naine naiselik. Perekond on püha. Hääbuvad väärtused.

Nii veidralt kui see ka ei kõla - Mats Õuna tööde puhul väljendub kontseptsioon selle puudumises. Kaasaja kujutavas kunstis lausa kohustuslikuks muutunud kontseptuaalsus sunnib aktsepteeritusele pretendeerivaid teoseid rääkima lugusid, olema sotsiaalselt tähenduslikud või võitlema-kaitsma-uurima-suhestuma-vastanduma. Kujutav kunst on liikunud suurelt osalt tekstilise meedia ja liikuva pildi mängumaale, visuaalne aspekt sageli üksnes illustreerib teemakäsitlust. Silmaga tajutav ilu ja harmoonia on kvaliteetidena degradeeritud. Tihti välditakse neid isegi taotluslikult-teadlikult. Oma loominguga sooritabki Mats Õun kompromissitu demarši illustreeritud ajakirjanduseks ja sotsiaalseks eksperimendiks muteerunud kunsti suhtes.

Mats Õuna fotodel avanev maailm lubab tänapäeva naisel tunnetada end kirevasulgse eksootilise linnuna, ringutava metsloomana või tõusva päikesena. Pakub igale naisele võimaluse mitmekordistada enda väärikust, teenida imetlust ja tunda end tõelise naisena.

Mats Õun on Eesti Kunstnike Liidu liige, esinenud arvukatel grupi- ja ülevaatenäitustel, kujundanud lavastusi mitmetes eesti teatrites, olnud tegev keraamiku, ajakirjaniku, rokiklubi programmijuhi, raadiotoimetaja, disaineri ja kunstiõppejõuna. Alates 1999. aastast käivitus regulaarne näitustetsükkel BestBefore, mis realiseerub igal aastal vähemalt ühe personaalnäitusena, mille avamine toimub võimaluse korral 29. septembril - autori sünnipäeval. Numeroloogiliselt aasta kõige õnnelikumal päeval. Selleaastane bestbefore 48 toimub Võru linnagaleriis.